Viimane töökoosolek kodukontoris lõppes eile veidi peale üheksat. Olime planeerinud prouaga oma tavapärasele tiirule minna. Vaatasime aknast õue ja olime lähedal otsusele mitte minna. Teate küll seda diivanilt ukseni dilemmat. Toas olid ju olud paremad, aga läksime. Valisime tiiru suuna selle järgi, et taganttuule otsa oleks rohkem. Kergliiklusteed olid läbitavad. Viskasime nalja, et pinkidel pole kedagi nutiseadmetes ja koerapissitajad on ka oma tiirud kõik tegemata jätnud. Seega, poole kümne paiku oli Rakveres tavapärane tuisk. Martin Helme retoorikat kasutades nagu morsipidu võrreldes Moonika ööga.
Hommikusest „Terevisioonist“ saime teada, et eile kell 21.21 sai häirekeskus teate, et Viru-Nigula vallas Tüükri külas Tallinna-Narva mnt 134. kilomeetril on viis autot lumes kinni. Kella 22:41 seisuga oli seisvate autode kolonn juba mitu kilomeetrit pikk. „Seoses väga raskete liiklusoludega on ka abi saabumine kinni jäänud autode vabastamiseks aeganõudvam,“ tõdes Päästeamet.
Kuidagi tuttav tunne tekkis. 13 aastat tagasi oli see stsenaarium analoogne. 9. detsembri õhtul kell 21:26 sai häirekeskus teate, et kaks veoautot on liikluse sulgenud. Me teame, et 22:15 oli ummikus juba 40 autot. Sahk tegeles lume lükkamisega ja autode vabastamisega. 22:30 teatati Politseile, et Tallinna–Narva maantee liiklus on vaja ümber suunata Varja–Kiviõli–Sonda– Sämi kaudu. 23:05 – Päästeauto saadetakse Rakverest Rakvere–Haljala teele. Rekkad ja sõiduautod olid teel lumes kinni, ühes autos 2 kuune laps ja kütus otsakorral. Autod tõmmati välja. 23:50 – Haljala–Rakvere mnt puhas, päästeauto hakkab liikuma mööda Tallinna–Narva maanteed Viru-Nigula poole. 00:45 – Lääne-Virumaal lubas teehooldaja päästeteenistuse regiooni vastutavale korrapidajale, et poole tunni pärast saab Padaorg lahendatud.
Me teame, et seda ei juhtunud.
Miks nüüd läks paremini? Julgen väita, et liiklusolud olid ikka leebemad kui toona ja teine põhjus on lisajõudude hankimine koheselt. Kui mõnes omavalitsuses on lumelükkamise tehnikat, siis on see Viru-Nigula vald. Karjäärid ja tööstusettevõtete olemasolu tingivad selle olukorra.
Vähe on ilmselt ka neid valdu, kui üldse, kus on suure rekkamehe kogemusega vallavanem, nii nagu Einar Vallbaum seda on. Tema juba teab, kui võimekas või võimetu raske veoauto sellistes oludes on. Varem juleti lisajõude küsida ja vallal oli seda pakkuda. Abi küsida pole häbiasi.
Loodus teeb oma osa ära iga ilmaga. Nii ka seekord. Andis teada, et hakkab tormama ja viis lubatu ellu. Oleks poliitikas ka nii. Olukorra lahendajad olid ka tublid. Need, aga kes hoiatusi ei kuula ja asjatult sõitma läksid, said selle üle hanges mõtiskleda. Nõustun, et on ka olukordi, kus sõitmata jätta ei saa.
Kirjutasin toonasest oma raamatus „Minu ministeeriumid“. Mul on selles raamatus iga peatüki lõpus moraalikohad. Padaoru peatüki lõpus on üks selline: „Kas likvideerida kriis ratsionaalselt või kasutada ka näilisuse elemente, siin pole küsimust. Juhtimist ei maksa teeselda.“
Nüüd saab ilmselt jälle hulk aastaid muretult sealt Padaorust läbi, aga kunagi poole kümne paiku…