Kuna tegemist polnud erioperatsiooniga, on üle piiri eksinud PPA logistikud tõenäoliselt „käeulatuses“, lihtsalt niisama kergesti neid kätte ei saa, usub 2009-11 siseminister olnud Marko Pomerants.
On 13. juuni õhtu Quebecis, Kanadas. Rahvusvaheline Turbamaade Ühing on aastakoosoleku lõpetanud ja ollakse ühisel õhtusöögil restoranis. Ameerika ökoloog Curtis Richardson räägib, kuidas ta meie professor Ülo Mandrega Saatse saapast läbi sõitis. Can You imagine? „Kujutad sa ette…,“ seletab ta innustunud kanadalastele. Me ei tea sel hetkel midagi PPA logistikute eksimusest ja kinnipidamisest Saatse piiripunkti lähistel. Järgmine hommik selle teadmise toob.
Kas sellise sandi asja juures saab olla midagi head, mis kinnipeetute lähedasi lohutaks? Tegelikult on neid asju mitu! Kuna tegemist polnud mingi erioperatsiooniga, on mehed tõenäoliselt „käeulatuses“, lihtsalt niisama kergesti neid kätte ei saa. Samas pole neid mõtet lennutada ei Peterburi ega Moskvasse. Ma arvan, et pole ka põhjust kahelda, et mehed on oma tavapärase tervise juures.
Võib-olla kõige tähtsam on aga see, et Eesti riik on oma inimeste tagasisaamisel olnud professionaalne ja järjekindel ja neid üle silla tagasitulekuid on enamik meist näinud. Tegelikult on veelgi üks täiendav positiivne asjaolu ja see on piiriesindajate rutiin, mis pole Ukraina sõja tõttu katkenud. Kas kogu aeg soovitud vastuseid saab, on iseasi, aga on olemas koostöö mudel. Kuigi sõnapaar koostöö mudel kõlab praeguses ajas veidralt, peab ütlema, et abiks ikka.
Imelik oleks muidugi ainult rääkida, et pole hullu midagi. Ma ei tea, kas seda saab ja peab hulluks asjaks nimetama, aga selleks on määramatus ja muidugi teadmatus, kes teisel pool seda piirisündmuse järgset lavastab. Üldine taust on ju paari aasta jooksul ikkagi muutunud ja mitte vähe. Nimetame seda osa siis esialgu siiski ametlikult menetluseks. Nii et meie inimeste närutamisvõimalusi ikka on. Kui muud ka pole, siis ärevust asjaosalistes igal juhul tekitab. Kui see nii ei oleks, oleks tegu tehisintellektiga.
Pole vist saladus ka see, et ega meie piirivalvurid, logistikud, tehnikud ei astu Vene piiril ühtegi sammu ega sõida ühtegi meetrit, ilma et sellest teisel pool ülevaadet pole. Venelased valvavad oma piiri nii nagu meiegi. Praegu on esmane oma mehed tagasi saada ja edasine on juba õppetundide üle kordamine. Neid ju ikka peaks ka olema.