Ühelt poolt oli avaldus vajalik, sest paneb inimesed olukorra tõsidust mõistma. Teisalt, oli sõnumisse põimitud äreva olukorra sümbolid: õppekogunemine ja mobilisatsioonitemaatika.
Ma olen Eesti uudispildist eemal ja kommenteerin, kuidas näen olukorda puhtalt ühe teksti järgi. Kaja Kallase avaldusse saab suhtuda kaheti. Ühelt poolt võib valitud vormiga nõustuda, sest see paneb inimesed mõistma, et nad peavad nüüd päriselt läbi mõtlema olukorrad, kui elektrit ajutiselt ei ole.
Omapoolne rehkendus on vaja ära teha, enne kui valitsusele otsa vaadata. Samas jääb uduseks, kui pikaks pingutuseks peavad inimesed valmis olema. Puudu on lühike selgitus sellest, kui taoline situatsioon päriselt juhtub, siis mida ja millise aja jooksul Eleringi poolt tagatakse.
Teisalt on avaldus ärevust tekitav, sest sellesse on põimitud õppekogunemine ja mobilisatsioonitemaatika. Justkui oleme nüüd mingi pöörase olukorra lävel. Et peaminister on pidanud oluliseks pöördumise ise teha, lisab pinget veelgi.
Kuna inimeste närvid on mõistetavalt pingul, peaks olema kokku lepitud tervikvaade: kuidas rahustamise asemel paanikat mitte tekitada. Peaminister ütles oma pöördumises, et midagi ei juhtugi. Kuid järgmise pöördumisega on tähelepanu ja tõsiseltvõetavust raskem saavutada. Üks sõnumi-Javelin on nüüd võssa lastud.
Peaministri üheks kommunikatsioonivahendiks on avaldused, aga nendega tuleb kitsilt ringi käia. See, et Eesti ministrid oma teemasid valdavad ja suhelda tahavad, on hea, aga vahel on vähem parem. Kommunikatsioonieksperdi ja endise valitsusliikmena arvan, et pragu oleme nivool, kus infotase peaks olema pigem valdkondlik. Plaan peab olema tehtud väikeses grupis ja ilma improvisatsioonita ellu viidud.
Nagu Rein Rannap soovitab oma loomingu interpreteerijatele: vähemasti esimese salmi teeme, nagu ma kirjutasin. Seda enam, et me deklareerime ohutaseme muutuse puudumist. Tegemist on ka näitega sellest, kuidas peaministri puhul eeldatakse sõnumiselgust.
Kahjuks ei ole näha, millist infot valitsus valdab. Seda ei näe ka ükski lugeja. Üks võimalus oleks olnud need teemad lahus hoida ja kõrgema tasemena kasutada majandus- ja kaitseministrit. Alati on nii, et süüdi on info saatja, mitte vastuvõtja. Mina igatahes kavatsen koju pöörduda.