Skip to content

Marko Pomerants: kas Eesti poliitmaastikule ratsutas husaar?

Kas Eesti poliitika saab omale erakonnaesimehe, millist me riigis pole enne nähtud. Ma ei oska näha suuri erinevusi teise Lauri, Läänemetsaga. Kui ajas tahapoole liikuda, siis on temas midagi martsiimannlikku. Võib olla tuleb see tema ajakirjandusliku mineviku pealt Selge on see, et on tahtnud erakonna esimeheks saada. Vägisi ju tänapäeva Eestis kedagi kandideerima panna ei saa. Kristina Kallas ju pole nii hull alternatiiv, et kedagi lihtsalt tema elimineerimiseks kandideerima tuua. Ma ei usu, et Hussar seda sorti inimene olekski. Siit edasi tuleb järgmine huvitav küsimus. Kelle nõu ta kuulab, kellega arutab, keda usaldab? Eks aeg anna tema meeskonna olemusest märku või siis mitte.

Iga erakonna esimees peab valmis olema valitsuse moodustumiseks. Kuigi praegu sellist tarvidust kusagilt ei paista, aga oletame, et ühel hommikul on olukord, kus Lauri Hussar peaks moodustama valitsuse. Ühelt poolt vaadates võib küsida, kas Eesti rahval selline ootus on. Kui vaadata vastavaid uuringuid, siis poolte erakonna esimeeste suhtes Eesti rahval sellist ootust pole. Teiselt poolt vaadates, kas tal ja tema kamaraadidel selleks eeldusi on. Kas senine must-valge telepilt on mingeid värve valmis külge võtma?

Eesti 200 tahab pauku teha uut moodi, nii nagu Joosep Toots. Tema küll kartis laskerelva kvaliteedi pärast. Eesti 200-l pole põhjust karta, materjali neis on. Samas senine Eesti erakondade kogemus räägib selle võimaluse õnnestumise vastu. Olgu selleks näiteks Res Publica, Rohelised, Vabaerakond.

Peale valituks osutumist on erakonna esimehel tavaliselt üks helge hetk. See on valituks osutumise õhtul AK otsestuudios. Edasi algab argipäev. Erakonnakaaslased hakkavad küsima väärikaid kohti valimisnimekirjas. Kampaaniaks on vaja raha ja ideid. Eesti rahvas on olnud kannatlik lubatud pika plaani ootamisega. Lõpuks peaks see ju usutval kujul ja valijale köitvalt ning meeldejäävalt saama müüdud.

Kindlasti on Lauri Hussar erakonna esimehena usaldusväärne ja tõsiseltvõetav. Kuigi poliitikute debattide juhtimine ja nendelt küsimuste küsimine ei võrdu poliitikas osalemisega on see andnud hea üldpildi tundmise. Ma arvan, et Andres Kuusk ja Mirko Ojakivi oleks samasuguse potentsiaaliga poliitikud, küsimus on ainult tahtmises. Igal juhul on ajakirjaniku karjäär Hussarile abiks. Ta on hea kõneleja. Aeg toob kogemust juurde. Vorstitegu kohalikul tasandil Viimsi vallavolikogu esimehena on kindlasti abiks üleriigilisel tasandil läbilöömiseks. Tundes mõlemat rolli isiklikult võin öelda, et sarnasusi on rohkem kui erinevusi.

Eesti 200 on saanud nautida reitingut, ilma sellesse igapäevaselt silmapaistvalt panustamata. Tundub, et erakonna Riigikogusse pääsemine on realistlik, aga kas ka kestlik. On ju oodata, et Eesti 200ga on liitumas erinevaid oma ala tunnustatud tegijaid, aga kas poliitika argipäev on nende ootustele vastav seda näitab aeg.

Ma ei tea, kas Lauri Hussar on parem erakonna esimees, kui Kallas. Tänane erakonna liikmete otsus näitab, et käiguvahetust oodati. Seda küll poolte hääletanute poolt. Hinnanguid võib anda jaanipäeval, selleks ajaks onLauri Hussari poliitilise noore aeg läbi. Vabandust omaaegse vene sôjaväe retoorika tõttu. Kas on sündimas Eesti poliitika uus husaar? See sõltub Lauri Hussarist, tema vastu hääletanute kaasatulekust ja valijatest. Mina pakun, et järgmiseks jaanipäevaks on Eesti 200 toetus endiselt 9%. Olen valmis eksima.