Siin ilmas pidid kaks asja kindlad olema. Need on maksud ja surm. Surnud olla on palju odavam. Kui sul ka oli eluajal võlgu, siis need jäävad järeltulijatele. Ometi enamus meist klammerdub elu külge.
Eluga koos saame ka maksud. Alguses maksavad neid meie vanemad, ostes meile kaasajal „pampusid“ ja püreed, aga vähehaaval hakkame me ka juba ise riigikassase raha saatma saiakesi või jäätist ostes. Elu lõpufaasis maksavad meie eest võib olla enamuse me makse lapsed. Seda näiteks ravimite või hooldusarvete käibemaksuna.
Enamus maksumaksjaid ei tunneta oma maksude olemust, vähemasti tööjõumaksudega seonduvat. Kui nad pole ettevõtjaid, siis suurem osa nende tööjõumaksudega seotud maksurahast nendega kontakti ei jõuagi. Nad näevad seda ainult oma palgalipikul ja või siis saavad sellega kokkupuute tulude deklareerimisel.
Nüüd on rahvas rahutu, sest nad said küll suure osa sellest, mis nad tahtsid – Reformierakonna –, aga nad said ka maksulisa. Väidetavalt keegi ei osanud seda neilt oodata. Enamusele inimestest meeldivad üllatused. Terve saadegi on tehtud – Salalaul. Tundub, et natuke üllatunud on koalitsioonitegijad isegi. Nende valimiste eelsed laulud olid teisel viisil ja praegused singlid ei kipu rahvale peale minema.
Mina kutsun valitsust üles end koguma. Head valitsuseliikmed, vaadake jalgpalli! Kuna väravaid tuleb niikuinii harva, vaadake hoopis kaitset. Vaadake seda, kuidas vastase rünnaku ajal on kaitseliin teinekord nagu nööriga tõmmatud. Neli meest on ühel joonel. Nii peaks see olema ka koalitsioonipoliitikas.
Koos te selle koalitsioonileppe tegite, koos peate selle eest seisma ka. Ma tean, et see on raske, aga kui keegi oma positsiooni ei hoia ja kohalt ära liigub, siis lüüakse teile värav.
Jalgpalliga käib kaasas üks teine asi, see on veiderdamine. Mõned koondised on selle peale mihklimad, teised vähem. Vähem on parem. Ei ole vaja hakata leiutama mingit retoorikat õigustamaks oma käitumist.
Probleem on ju väga lihtne. Eelnev ajaperiood on sundinud valitsused kulutama ja osad väljakutsed nõuavad seda ka edaspidi. Kindlasti on selles kulutamises olnud palju ebaratsionaalsust. Mingid asjad olid sellest ette näha ja palju on tagantjärele tarkust. Pean silmas nii COVIDit kui ka energiakriisi. Siin süüst puhtaid erakondi pole.
Nojah, Eesti200 esialgu on, aga nende süülisus on aja küsimus. Seega makse on vaja selleks, et tulusid oleks, et nii vältimatud kui tegelikult välditavad kulud katet omaks. Neid viimaseid jäädakse ju ka niikuinii tegema, sest mingit uljast kuluotsust ei tehta avalikus sektoris oma isikliku raha eest. Niisiis ei taha ma kuulda mingit juttu sellest, et käibemaks ongi sisuliselt riigikaitsemaks. Ostad kilo apelsine ja tšeki peal on „riigikaitsemaks“ 22%. Jabur ju.
Aastaid tagasi mõeldi, et kütuseaktsiisist saab teeauke lappida. Juba ammu pole see nii. Kütuseaktsiis on tavaline riigitulu. Kui ma apelsine nõus ostma ei ole, kas siis jätame mürsud ostmata. Ei jäta.
Rahval on siiski ju vedanud, et sai Reformierakonna. EKRE-t ta ju ei tahtnud, Isamaad hoopis vähem, rohelistest rääkimata. Saadi küll kaasa ka maksud, aga võib olla vähem me rahaga laiutamist.
Eesti 200 on lubanud kärpimist. Selle osa ma ootan ka huviga ära. Mulle meeldib Isamaast rotatsiooni korras koalitsiooni saadetud Margus Tsahkna ütlus valitsuse 20.aprilli pressikonverentsil: „Reitinguid täna vaadata ei tasu, vähemalt meil, sellepärast et me läheme nüüd päris asja tegema. “
Kui ma kelleski pettunud olen, siis sotsides. Esiteks, nad ei ole mulle suutnud piisavalt selgeks teha, kust tuleb raha alampalga jaoks ja teiseks see mõte, et alampalga peaks kehtestama seadusega ilma tööturu osapoolteta. Ma olen oma elus ametiühingutega läbi rääkides näinud vaeva ja valanud higi, aga igal juhul on see ainus viis edasi jõuda ja sotsid peaks olema selle variandi eestkõnelejad.
Üks ootus on mul veel. Ma ootan valimisi. Hiljuti oli Ekspressi Kranaadis vahva kosmosemuttide koomiks, kus Juula ootas kevadet. Kui Marta ütles talle, et praegu ju on, siis Juula vastas, et järgmist. Nii ootan ma valimisi, järgmisi valimisi ning kõigi plaanide ärarääkimist juba valimisvõitluses. „Vali meie maksutõusud!“ Kas keegi söandab riskida?
Seega võtkem asja rahulikult ja nagu teatas värske rahandusminister Võrklaev kolmapäevases AK otsestuudios: ärge muretsege, see on alles esimene pakett, ülejäänud maksupakett on ka tulekul. Ta rahustas Priit Kuuske, kes muretses kogu selle maksutralliga kokkusaadava raha vähesuse üle.
Kindlasti teeb see valitsus palju vigu ja valearvestusi, aga midagi võib minna ka hästi.