Allikas: Postimees.ee
Ülle Harju, Henry-Laur Allik
- Marko Pomerants peab oma tegevust õigeks.
- Gazpromi tanker kütab Venemaa vahet nagu Kopli tramm.
- Ametnike hinnangul on kõik jokk.
Naftasaadusi vedavad firmad eesotsas venelaste Gazprom Neftile kuuluva ettevõttega soovivad Eesti riigilt juurde ankrualasid tankerite teenindamiseks, kütusekaupmeeste heaks teeb lobitööd endine keskkonnaminister Marko Pomerants (Isamaa) suhtekorraldusfirmast Powerhouse.VORMELIDTWITTERI-MÖLLJüri Vipsile teise võimaluse andud Red Bulli otsus jagab fännid kahte leeriUUDISEDLäänemeres ujub ringi salapärane hiidelukasLEMMIKVIDEOLaialt naeratav orangutan krabas külastaja rindu ja kostitas teda matsuva musigaARVAMUSJOAKIM HELENIUSTerve mõistus tuleb Eesti poliitikasse tagasi tuuaWRCEestlasi kurvastanud Soome rallimees saab viimaks suure võimaluseARVAMUSAARNE SEPPELLoodus ei hooli sinu tunnetest
«Tegutsen erinevate Eesti punkerdusettevõtete (laevade mootorikütusega või -õlidega varustajad – toim) huvides,» andis Marko Pomerants keskkonna- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile teada juba mullu 6. oktoobril, kui aitas neljal ettevõttel koostada veenmiskirja ankrualade juurdesaamiseks ning asjaajamise lihtsustamiseks.
«Esindan jätkuvalt,» kinnitas Pomerants Postimehele. Enda sõnul on ta kursis, et juhtiv naftasaaduste punkerdaja AS Baltic Marine Bunker kuulub Gazprom Neftile. Kas eksminister peab õigeks Eesti valitsuse ees Venemaa riigiettevõtte huvisid kaitsta? «Pean õigeks Eesti mereriigi huvisid kaitsta,» vastas Marko Pomerants. «Ettevõtted, kes saavad Eestis tegutseda, peaksid saama osa mereriigi võimalustest.»
Ta rõhutas, et soovitud muudatus oleks kõigi ettevõtete, mitte ainult Gazprom Nefti huvides. «Selle eest peaks seisma Eesti riik, kas mingi omaniku ettevõtted on keelatud või mitte,» leidis Pomerants.
Punkerdajad pole rahul, et pärast naftasaaduste hiidkogustes ümberpumpamisest (STS-operatsioon) Natura 2000 looduskaitsealal (Pakri D-ankrualal) tõusnud skandaali keelas valitsus 13 ankrualal isegi väikeses koguses laevade endi tarbeks naftapumpamise. Lubatud on see kuuel ankrualal.
ASi Baltic Marine Bunker esindaja Andres Lukin selgitas Postimehele, et tegelikkuses saab praegu punkerdada ainult ühel alal – teised ei sobi tuuleolude tõttu või siis tuleb kasutada aega ja raha nõudvat lootsiteenust.
Venemaa naftasaadusi tangitakse laevadesse Rannamõisa ja Naissaare vahel asuval Tallinna G-ankrualal sedavõrd ohtralt, et ruumipuudusest on suurenenud kokkupõrkeoht. Ankrualal seisab viimasel ajal tihtilugu kolm kuni üheksa tankerit, millesse kütust pumbatakse, nii et kõva kolin rannikule kaigub.
Gazpromi tanker käib üha vilkamalt Venemaa vahet
Eriti vilka naftapumpamisega paistab silma Eesti lipu all sõitev tanker EAST, mida käitab Baltic Marine Bunker.
«Eile 11.30 tuli Peterburist välja, täna kell 11 oli juba Vanasadamas,» kirjeldas reedel kalur Kalle (perekonnanime Postimees ei avalda – toim), kes jälgib hobi korras laevade liikumist mereliikluse portaalist marinetraffic.com. «See annab meie laevadele, isegi reisilaevadele kütust. Varem ma ei märganud, et ta nii palju siia käiks, aga viimane kuu aega paneb nagu Kopli tramm, kogu aeg. Tundub, et paneb lasti maha ja kohe jälle Peterburi poole tagasi.»
Kütust pumbatakse sadama asemel ankrualal seetõttu, et sadamasse sõites peaksid laevad maksma veeteede tasu.
Venelaste äri on kuldne
Baltic Marine Bunkeri kaheksa töötaja keskmine palk on teatmik.ee andmetel üle 8300 euro kuus (bruto). Käive oli tänavu esimeses kvartalis 9,5 miljonit eurot. 2020. aasta majandusaasta aruande järgi oli ettevõtte müügitulu 46,8 miljonit, kasum ligi 869 000 eurot, jaotamata kasum üle kahe miljoni euro.
Baltic Marine Bunkeri aktsiad kuuluvad Venemaa riiklikule kompaniile Gazprom Neft (aktsiad asuvad Šveitsis Raiffeisen Bank International AG esindajakontol).
Eesti äriregistri järgi on ettevõtte nõukogu liikmed seotud Gazprom Neftiga. Real «tegelikud kasusaajad» on kirjas Maksim Rešetnikov (s 11.07.1979) ja Vadim Jakovenko (2.01.1970). Rešetnikov on Venemaa kaubandusarenguminister, kes on seotuse tõttu Ukraina sõjaga isiklikult Euroopa Liidus sanktsioonide alla pandud venelaste nimekirjas. Jakovenko on Venemaa riigivarahalduse föderaalse ameti juht.
Ametnike hinnangul on kõik jokk
Euroopa Nõukogu keelustas 15. märtsist osalemise tehingutes Gazprom Neftiga ning juriidilise isikuga, kes tegutseb Gazprom Nefti nimel või suunistel.
Äripäev kirjutas 28. märtsil, et rahapesu andmebüroo hinnangul tuleb Gazprom Nefti suhtes kehtestatud piiranguid kohaldada ka Baltic Marine Bunkerile.
Välisministeeriumi teatel ei kohaldata keeldu aga tehingutele, mida on rangelt vaja maagaasi ja nafta (sh rafineeritud naftatoodete) ning titaani, alumiiniumi, vase, nikli, pallaadiumi ja rauamaagi otseseks või kaudseks ostuks, impordiks või transpordiks Venemaalt või läbi Venemaa Euroopa Liitu, Euroopa majanduspiirkonna liikmesriiki, Šveitsi või Lääne-Balkanile.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitas, et Gazprom Neftile kuuluv ettevõte võib selle erandi alusel äri ajada.
Et Baltic Marine Bunker täidab kust tahes tulnud ja mis tahes lipu alla sõitvate tankerite kütusepaake, see asjaolu ametnikke ei häiri.
«Siin on emotsionaalseid lähenemisi, aga on ka seadused ja nende järgi me toimetame,» vastas Andres Lukin küsimusele, miks peaksid mingi teise riigi lipu all sõitvad Venemaa ettevõtete laevad üldse Eesti vetes äri ajada saama. «Kui sadamasse sisenemise keeld pandi lipule, mitte omanikele, kuidas on sadamal võimalik eirata näiteks Libeeria lipu all sõitvat laeva?»
Lisaankrualad olevat looduse huvides
Lukin väitis, et punkerdamise lubamine rohkematel ankrualadel on ennekõike looduskaitse, mitte ärihuvides. Ruumikitsikuses toimetamine suurendab õnnetuste riski.
«Määruse rakendamisega on kaasnenud punkerdamise teenuse saadavuse halvenemine ning osa ankrualade koormatusest (näiteks Muuga K ja Tallinn G) tulenev ruumipuudus, mis väljendub reaalses laevaõnnetuste ohus. Seda kinnitab laevade teineteisele ohtliku lähenemise statistika ning laevaliikluse juhtimiskeskuse pidev vajadus laevu ankrualadel ruumipuuduse tõttu ümber paigutada,» seisab Marko Pomerantsi vahendatud punkerdajate kirjas riigiametnikele.
Ettevõtted soovivad punkerdamise lubamist Tallinna H1- ja H2-, Muuga I ankrualal, lisaks Natura 2000 alale küündival Pakri D-ankrualal (endine STS-operatsioonide paradiis) ja täiesti uue ankruala loomist Sillamäe sadama lähistele.
Lisaks soovivad nad vabaneda teavitamise kohustusest 72 tundi enne punkerdamist, v.a Pakri ankrualal, mille puhul nõustuksid punkerdajad nii teavitamise kui keskkonnaametiga kooskõlastamisega.